Minu Hiina - Beijing

Kuna on õnnestunud viimasel ajal päris palju Hiinas käia, siis panen erinevad läbitud paigad siia lihtalt väikeste kommentaaridega kirja, jääb endale meelde ning ehk on teistel ka abi. Aadresse ja tänavanimesid täpsustan jooksvalt

Beijing.
Tõeline suurlinn, elanikke Suur-Beijingis arvatakse olevat ca 30 miljonit, tasub ka arvestada, et Beijing on eraldi administratiivne piirkond, mille piirid lähevad tavamõistes linna piiridest oluliselt kaugemale.
Minu jaoks on Beijing väga mitmenäoline, alates Taevase Rahu (Tiananmen)väljakust ja keelatud linnast kuni uute kõrghoonete kvartaliteni. Keelatud linnast ei kirjutagi, väljakust kah mitte. Vast ehk seda, et sissepääs Keelatud Linna on avatud 10–16 ja aega kulub vähemalt paar tundi ka siis, kui see läbi joosta.
Õnneks on linna kiire kõrgustessekasvamise juures alles jäänud ka hutongid oma ajaloolise hõngu ja eheda hiinapärasusega. Hutongid ehk Beijingi vanalinn tundub eurooplase jaoks vaene piirkond: madalad akendeta majad (tegelikult on aknad sisehoovi poole), kus puudub veevarustus ning kanalisatsioon ja tänavatel on ühiskasutuses WC-d ja duširuumid. Kui nende vahel ringi liikuda, leiab majade ees suuri mersusid ning džiipe… Seega vaesed seal just ei ela.

Järvestik – Beihai ja Huahai- ei teadnud oodata-leida keset suurlinna tõelises laid-back meeleolus järvistut ohtrate baaridega – väga mõnus õhtuveetmispaik, samas ka päeval väga ilus (elektri)paadiga ringi sõita. Järve ääres asub ka väga häid restorane.

Jalgratas: pekinglase sõiduriist, mis võiks vähemalt ühel päeval kuuluda turisti või linnakülalise põhivarustusse. Esmapilgul võib mõte mööda linna rattaga tiirutada tunduda liiklust vaadates hullumeelne, kuid sellega harjub kiiresti ja hirm kaob ka ettevaatlikel inimestel. Rattaga jõuab kiiresti edasi ning nii jõuab päevaga suure osa kesklinnast läbi sõita. Elamus on igatahes garanteeritud, eriti kui õnnestub sadade tuhandetega koos sõita hommikusel või õhtusel tipptunnil. Ettevaatust elektrijalgrataste suhtes – need liiguvad kiiresti ja täiesti hääletult nagu vaimud. Rentida saab näiteks wwww.bicyclekingdom.com/, toovad hotelli kohale, maksab ca 150 RMB päev.

Sanlitun on piirkond, kuhu kogunenud saatkonnad ja pidutsemine. Piirkonnas on tänavad täis baare ja restorane. Seal käib väljas “valge” Beijing. Tänasel päeval elab Hiinas märkimisväärselt palju välismaalasi- eks otseinvesteeringud teevad oma töö. On mitmeid lokaale ja klubisid, kus omavahel kohtutakse, linnakülalised saavad aga nende käest olulist ning huvitavat informatsiooni. Suured tänud Meelisele ja Peetrile, kes kohalikena mind linnaga tutvustasid.
Samas kandis ka näiteks maja, mille ülemisel korrusel 100 !!! rajaga keegliklubi, millest viimati küll 50 oli juba kinni pandud, ju siis ei jätkunud Hiinaski piisavalt palliloopijaid. Alumisel korrusel on 3 täismõõdus ööklubi, neist lahedaim ja hiinapäraseim on “Angel”, millel loomulikult puudub igasugune seos Tallinna samanimelise klubi ja selle külaliste suundumustega. Klubiõhtu hiinapäraselt: tellige kamba peale pudel viskit Chivas Regal koos jääteega (red ice tea näiteks) ning nautige; tantsige ka.
Võib olla lisan siia hiljem aadressi ka, kui meelde tuleb.

Suvepalee. Hiina üks vaatamisväärsusi asub kesklinnast eemal, metroodega sõites ca 50 minutit. Kui ei ole just tipptund, siis võib see taksoga umbes sama kaugel olla. Vana ja keiserlik puhkuselinnak järvega, turistidehulk on kohutav. Kui seal saaks olla nädala keskel ning sügisel ilma hordideta… Aga Hiinas ei aita see ka ilmselt midagi. Ära käia tasus, aga tagasi ei läheks. Kõik vaatamisväärsused Hiinas maksavad, mitte just vähe ja seda samapalju ka kohalikele.

Lennujaam. Uus Kolmas Terminal on ilusaim ning võimsaim, kuhu olen kunagi sattunud. Kuigi see just (osaliselt) avati, töötab kõik kenasti, vaid pagasi kohalejõudmine võtab veidi kauem aega, kui ehk muidu harjunud. Siselendudega kombineerimisel peab siiski arvestama, millisest terminalist lend väljub-siseneb, sest 1.-2. ja 3. terminali vahel on kilomeetreid. Nüüd saab sealt Airport Expressiga linna, Dongdžemeni metroojaama, maksab 25 RMB.

Hiina müür. Loomulikult. Ei arvaks, et see ka Beijingi sees on, aga on. Tõsi, kohalesõit võtab ca 1,5 tundi autoga. Enimkäidud paik müüri külastamiseks on Badaling, mille läheduses on ka Mingi dünastia hauakambrid. Müür ongi lahe, kuigi turiste jällegi hordides, aga hauakambrite kohta jätan arvamuse välja kirjutamata, ju nad on ajaloolis-kultuuriliselt hiinlastele olulised, aga…
Endale meeldis müüri ääres käia Mutiyanu juures, mis veidi lähemal, seda ka lennujaamale. Rahulikum ja maalilisem, ehedam kui Badaling, ka loodus ümberringi on palju-palju ilusam. Soovitan soojalt. Ka kallist hotellist saab päevaks minibussi ca 1000 RMB eest seega vältige pakutavaid ekskursioone, võtke hotellist minivan või ka lihtsalt takso (ca 400–500 RMB) ning sõitke Mutiyanusse.
Ei soovita võtta reisibüroode reise, kuna lisaks müürile viiakse veel mitmesse kohta shopingule ja see sööbn aja ära. Parem veeta juba aeg mööda müüri kõndides.

Lama temple.
Mandri-Hiina suurimaid templeid, mida ehib üle 30 m kõrge ja 8 meetrise läbimõõduga ühest tükist eebenipuust välja raiutud Buddha kuju. Hästi kulutatud 30 RMB, kui seal ära käia. Lisaks mõnus vaheldus linnakärale. Yonghegongi metroopeatus (liinid 2 ja 5)

Temple of Heaven on ka oluline kultuurimälestis, kus võimaluse korral tasub ära käia, saab Hiina mastaapidest paremini aru. Ja ega neid kohti, kus Beijingis lõpuks käia ka just palju ei ole.

Olümpiarajatised on võimsad küll, raha eest saab olümpiastaadionil endast pjedestaalil ka pilti teha. Rahaks oskavad hiinlased küll kõik keerata, kuigi tegelikku rakendust on neile täna küll raske leida. Väidatavalt planeeritakse staadioni tagaruumid kaubanduskeskuseks ümber ehitada.

Toit.

Kuna tänane Beijing on kultuuriliselt kirju, leiab siit kõike: alates hiina köögi eri piirkondadest kuni jaapani ja brasiilia restoranideni, kõik tasemel. Nälga ei jää ka see, kellele hiina toit millegipärast ei maitse või ei saa pulkadega hakkama.
Hiina kõõk vajaks aga eraldi alarubriiki, seepärast ei hakkagi pikalt lahti kirjutama.
Seni olen Beijingis süüa võinud ükskõik kus, alates tipprestoranist kuni hutongi vahel kohalikus laudlinade ja vakstuta sööklas. Toit on ALATI olnud maitsev ega ole põhjustanud ühtegi ihuhäda, sest kohalikud käivad seal söömas iga päev ning kokad ei saa lubada eksimusi hügieenis. Erinevalt puhasturistlikust Lijangist, kus ma oma elu esimese hiina kõhutõve külge sain.
Soovitus-Dongzhimen Inner street – reas väga häid restorane. Beixingqiao peatus, Metrooliin nr. 5 .

Transport.
Lisaks jalgrattale, millest juba kirjutatud, on tõeliselt mugav Beijingi metroo. Liine tekib järjest juurde, see katab kõik olulised paigad, kus vaja käia ning on kiire, tõhus, odav (3 eek-i pilet) ja lihtne kasutada. Metroo on hästi märgistatud, lisaks hieroglüüfidele ka pinin's ehk ladina tähtedega hiina keeles, üleminekud ühelt liinilt teisele ja väljapääsud selgelt tähistatud. Tipptunni ajal täesti asendamatu ka siis, kui vaja minna näiteks lennujaama. Olümpiaks peaks valmima ka kirdeliin, mis Dongzhemeni jaamast otse lennujaama viib.
Takso on odav ( 10 eek esimesed 4 km ja edasi ca 3 eek km) ja tõhus, eriti õhtuti või keset päiset päeva. Ainuke asi, et kõik sihtkohad, kuhu plaanid sõita, tuleb taksojuhile esitada kirjalikult hieroglüüfides. Ka siis, kui arvad, et oskad sihtkoha õigesti välja hääldada, võid sattuda hoopis mujale, järeleproovitud.
Bussidega on selline lugu, et ainus, millele ma mõlemas suunas pihta olen saanud, on lennujaama shuttle-bus, kogu muu bussiliiklus on hieroglüüfivõõrale inimesele lootusetult arusaamatu. Tõsi, pikemaid ühes suunas ühte tänavat minevat liini saab jalavaeva lühendamiseks ka kasutada.
Linnalähirongid on osaliselt liidetud metrooskeemi ning täiesti kasutatavad, mugav on näiteks Suvepalees ära käia, kuigi lõpus tuleb ikka takso võtta.
Ja taaskord eelpoolmainitud Airport Express rong.

Majutus.
Minul on 2 lemmikhotelli, mõlemad Chongwenmeni metroojaam kõrval. Novotel Xin Qiao , http://www.novotel.com/…/index.shtml mis on 4 tärni ja väga korralik ning sellest üle tänava Chongwenmen hotel, mis väga korralik 3-tärnikas ja väga mõistliku hinnaga (ca 330 RMB twin room)
http://hotels.english.ctrip.com/…tel/h48.html
Hotell tasub kindlasti enne läbi Ctripi ära broneerida, sest kohapeal on hoopis teine hinnakiri. See kehtib üldse Hiina hotellide kohta.

Shoping.

Põhilised shoppamiskohad on teadagi Silk Street Market Yong' Anli metroojaama juures (liin 1) ja Perl Market Tientandongmen'i metroojaamas (liin 5)
Loomulikult on palju ka päriskaubamaju, mis jube suured, kuid brandikaup on neis ka eurooplase jaoks kallis ning päris hiina kaup reeglina jälle ei sobi selga. Naiste puhul on see kohe lootusetu, kui just poisilik kehaehitus pole. Ja maitse on ka väga teine.

Rannamõnude nautimiseks tuleb võtta ette tripp Beidaihe'sse. Lähemalt on kirjas siin http://trip.ee/node/51982#new

Side

Hotellides on internet igal pool olemas, odavametes tasuline (ca 15 RMB tund või 60 RMB ööpäev), kallimates tasuta. Õnneks on olemas Sturbucks, kus on tasuta WIFI. Ostsin ka CMCC wifi kaardi (200 t 100 RMB) , kuid seda õnnestus kasutada vaid lennujaama terminalis, mujal levi ei leidnudki.
Kui on pikem olemine ja mitu inimest, tasub osta kohalik SIM kaart. Kui seda kombineerida Skype, Skype In numbri, Skypeout, Skype-to-go numbri ja suunamistega, saab märkimisväärse osa sidekuludest kokku hoida.

Raha.

Raha-automaate on palju ning enamus neist annab raha välja ka rahvusvaheliste kaartidega. Samas on Hiina ikka Aasia ning kuigi hotellides ja ka paljudes restoranides saab maksta kaardiga, tasub esmaste vajaduste jaoks raha Eestist kaasa võtta, hiljem saab alati kohapealt raha juurde. Küll ei tasu võtta kaasa valuutat (EUR, USD), sest selle vahetamine on keeruline, aeganõudev ning tülikas protseduur (pass peab kaasas olema) jne. Kusjuures rahavahetuskohti on vähe ja nende lahtiolekuaeg piiratud.

Ja veel – Beijing on väga turvaline. Kunagi ning mitte kusagil pole tundnud ennasgt ohustatuna, ka mitte öösel Hutongide vahel. Su suurt kaamerat ei rebita käest ära vaid pigem tehakse sind kusagil lolliks nii, et sa ise ja vabatahtlikult oma raha ära annad, arvates, et oled rohkem vastu saanud, kui ise välja andsid.