Beidaihe - lühike rannaepisood Hiinas

Üks asi, mida inimesed reeglina Hiinast ei oota ega otsi, on rannad. On inimesi, kellele vesi jälle väga meeldib ning nemad sooviksid rannas käia.
Olles ise korduvalt väga palava ilmaga Beijingis ringi kolanud, olen alati tahtnud randa, kuid pidanud seda kaugeks.
Mai alguses Hiinas käies tekkis ühel päeval vastupandamatu kihk jalad vette saada ning samuti süüa korralik kõhutäis häid mereande.

Nii LP kui kohalikud tuttavad soovitasid Beidaihe linnakest. Asub see Beijingist 250 km kaugusel. Kuna mu LP oli vana ja infot väga uskuda ei saanud, siis palusin hotellis kirjutada oma soov (“palun üks pilet täna hommikul ekspressrongile Beidaihe'sse”) paberile ning veel paari sellisega (palun üks pilet täna Beijingi, palun sõidutage mind Beidaihe raudteejaama jms) läksin hommikul kella 7-ks rongijaama.
Selguski, et rong, mille sihtpunktiks oli Qinghuangdao(pilet 40 RMB) väljus 7.50 ja oli kell 10.42 kohal, tehes ühe vahepeatuse. Kohe ostsin ära ka tagasipileti kell 14.28 rongile ning lasin ennast taksoga kiiresti (ca 10 min sõitu ja 25 RMB) linna viia. Linnake on rajatud 20 sajandi alguses kuurordiks ning selline kena väike Hiina Haapsalu see ka on.

Erinevalt Beijingist oli siin temperatuur ca 5 kraadi võrra madalam (25 kraadi), puhus mõnus tuuleke, hea värkse mereõhk ning vesi oli ca 22 kraadi.

Mereannid olid tõeliselt head ja värsked, valmistusviis sarnane Shandongi köögiga. Tõelisel turismihooajal (juuni-august) võib ilmselt peale poole Beijignitäie kohalike olla ka suhteliselt palju vene turiste, millele viitas hiina-venekeelne menüü. Aga kus neid venelasi poleks, neid on ju lihtsalt palju.

Jõudsin olla veel 1,5 tundi rannas, päevitada, käia paar korda vees ning sõita tagasi rongijaama. Tagasitee oli veidi pikem, sest vaja oli kiirronge läbi lasta kuid 18.00 olin Beijingis ja päevaga väga rahul. Ja veel- tagasiteel läksin I klassi, maksin 30 RMB juurde ning nautisin vaikust ja rahu. Võimalik on hilisemaid ronge leida Qinghuangdao-st, kuhu ka ca 30 min taksoga. Aga enamus ronge pidi sealt käima Tianjin-i ning sealt veel eraldi rongi võtmine Beijing oleks läinud liigseks sebimiseks.

Ühest küljest oli mul siiralt hea meel, et ma ära käisin ning teisalt kahju, sest oleksin soovinud olla seal mõne päeva. Lähedal on ka jupp Hiina müüri, millelt pidi ka merd paistma – ilus ja maaliline koht pidi olema. Kuid see jääb järgmiseks korraks.

Kes tahavad Beijingi kandis ringi liikuda, kuid pole aega Qingdaosse minna, siis rannakogemuse saab kätte ka Beidaihe's.